Põlvamaal, Süvahavva külas toimetab juba aastakümneid talu perenaine Reet Pettai, kelle põldudel kasvavad kümned erinevad sordid maitse- ja ravimtaimi. Kuid vähesed teadavad seda, et kõik talu taimed kasvatakse ette mitte just ülemäära suures kasvuhoones, mille kütab soojaks biokütus.
Raske on leida Lõuna-Eestis inimest, kes poleks kuulnud Süvahavva Loodustalu maitse- ja ravimtaimedest ning talu perenaise Reet Pettai kuulsatest kudumitest. On ju Süvahavva külas ka vana villaveski, mille paljud seadmed on pärit veel 19. sajandist, kuid mis siiani Reeda käe all tublit tööd teevad.
Kuid tänavu varakevadel külastasime Reeta hoopis teisel põhjusel. Nimelt on talu perenaine Reet rajanud omapärase biokütusega töötava kasvuhoone, kus kogu vajamineva soojuse taimede ettekasvatamiseks toodab üks korralik sõnnikuaun.
„Kõik see sai alguse 9 aastat tagasi, kui mu kasvuhoone ülekütmise tagajärjel maha põles,“ meenutas Reet kunagist õnnetust. Kahju oli suur. Vähe sellest, et hävis kasvuhoone koos taimedega, pani see löögi alla talu kogu toonase tegevuse, sest taimi, mida põllule istutada, enam polnud. Sestap tegi Reet otsuse, et tema enam oma kasvuhoonesse tikuga ei lähe. Kuid taimede ettekasvatamiseks on ju soojust vaja ja kuna kõik uus on hästiunustatud vana, hakkas Reet oma kasvuhoones kasutama tehnoloogiat, mida Eesti aednikud kutsusid enne II ilmasõda kuumaks lavaks, kuid mille puhul saame kaasajal kasutada peenemat nime – bisoojuse kasutamiseks.
„Me kasutame biosoojust ja selleks on meil siis tehtud kompostaun, mis koosneb lambasõnnikust ja lehtedest, kus siis sõnnik ja lehed on laotatud kihiti nagu Napoleoni tort,“ selgitas ta. Auna laius ja kõrgus on meeter ja pärast auna ladumist tuleb see korralikult läbi kasta ja pärast seda, umbes nädala pärast, hakkab aun korralikult nö käima ja soojust tekitama.
„Kui see lava töötab umbes kaks kuud, siis on lavapealne temperatuur 20 sentimeetri sügavusel umbes 50 kraadi, mistõttu asetan taimed lavast veidi kõrgemale, et taimede juured kõrvetada ei saaks ja niimoodi järjest külve peale teha tehes, on kasvuhoones kogu aeg ühtlane temperatuur,“ rääkis ta.
Päeval hoiab Reet kasvuhoones ust lahti, et liigset soojust välja viia. Hommikul on kasvuhoone temperatuur välisõhust 5-10 kraadi kõrgem. „See tähendab, et mul ei ole karta, et kui ma unustan õhtul näiteks mingisuguse ahjukese kütmata ja samuti pea ma öösel toimetama ning mis kõige peamine - taimed tärkavad väga hästi selles sellises kasvuhoones,“ rääkis ta
Kuna Reet kasvatab kõik taimed oma talus ette, siis on taimede vajadus päris suur ning bioküttega kasvuhoones saavad oma esimese eluhoo igal aastal umbes 35 000 taime. Tegemist on soliidse kogusega ja esmapilgul ei usugi, et kõik need taimed tulevad mitte just ülemäära suurest kasvuhoonest, mida kütab üks korralik sõnnikuaun.
Küsimusele, et mis teda sellise lahenduseni viis, ütles Reet, et avatud meel ja kõikide komponentide olemasolu. „Meil on lambad, kellelt saame sõnnikut ning sügisel kogume lehti, kuid kõige olulisem on, et soovime majandada võimalikult keskkonnasõbralikult ja kõike taaskasutades,“ rääkis Reet, kes tõi näitena, et talu kasutab näiteks taimekastidena äravisatud kalakaste.
Süvahavva Loodustalu on hea näide, kus on ühendatud nii terve talupojamõistus kui keskkonnateadlikus ning selle tulemusel säästab talu nii raha kui ka loodusressurssi. Olgem ausad, kui 9 aastat tagasi poleks Reeda kasvuhoone maha põlenud, siis oleks nende aastatega seal igal kevadel soojendamiseks ära kulutatud märkimisväärne kogus puitu.