SA Põlvamaa Arenduskeskus on avanud kandideerimise toetusprogrammi, mille raames on ettevõtjatel võimalik konsultandi kaasabil lahendada rohemajandusele üleminekuga seotud väljakutseid. Tegemist on laiendusega eelmisel aastal läbi viidud ettevõtete süsiniku jalajälje hindamise pilootprogrammile, mille raames hindas oma süsiniku jalajälje ära AS Põlva Haigla.

Teisipäeval, 28. veebruaril avati Põlvas Piiri ja Kesk tänava nurgal maakonna esimene taastuvenergial töötav toiduringluskapp. Kapp on mõeldud kõigile, kes soovivad oma muidu raisku mineva toidu koguseid vähendada ja samal ajal toetada kogukonda.

Põlva Haigla õppeklassis kohtusid 13. veebruaril Rohelisem Põlvamaa võrgustiku liikmed ja teised huvilised, et arutada võrgustiku tulevikuplaane ning omavahelise koostöö võimalusi.  

18. novembril toimus Siidrikojas seminar, kus Põlvamaa ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad arutlesid maakonna ringmajanduse tuleviku üle.  

Kuna mitmel varasemal Põlvamaa rohelisema märgi koolitusel ja seminaril on tulnud teemaks, et rohemeelsed Põlvamaa ettevõtjad võiksid kokku saada, et omavahel tutvuda ja taastutvuda, siis oodatakse 24. novembril kõiki huvilisi Mehikoormasse kohtumisõhtule.

Kutsume sind kaasa mõtlema maakonna ringmajanduse tegevusplaani koostamises, 18. novembril KODASe seminaruurimis (Siidrikoja, Valgjärve küla, Kanepi vald, www.kodas.ee). Ürituse algusajaks on 13.00 (toekam kohvilaud ootab tulijaid alates 12.30st) ning planeeritud lõpp on kell 16.00.

18. oktoobril toimus Mooste Viinavabrikus Põlvamaa turismiseminar, kus lisaks info vahetamisele keskenduti ka kestlikkuse temaatikale.  

Põlvamaa Arenduskeskus ja Europe Direct Põlva teabekeskus kutsuvad osalema koolitusel "Turismisihtkoht Rohelisem Põlvamaa", mis toimub 31. oktoobril kell 12-16 Põlva valla Hooldekodu ühes uues hoones (Lina tn koolimaja taga).

29. septembril toimus Põlvamaa ettevõtjate õppereis Voosele, et tutvuda sealse kogukonna toimimise ja keskkonnasõbralikuma sündmuskorralduse võimalustega. Õppereisil osalesid Rohelisem Põlvamaa märgikandjad ning turismiettevõtted, kes peavad oluliseks otsida lahendusi loodust säästvamalt toimetada.

OÜ Hõbepõllu tegutseb Kanepi vallas, Erastvere külas. Talu perenaine Sigrid Luige on lapsest saadik kokku puutunud loomade ja nende kasvatamisega ning 2017. aastal oldi peremehega probleemi ees, et kus kasvatada oma hobuseid. Nii aitasidki 2017. aastal vanemad noortele maja osta, mille ainus vett ja tuult pidav osa oli katus, tööd oli palju ning loomi käidi talitamas Tartust. Nüüdseks elab talus palju väikeseid ja suuri loomi, tegeletakse oma toodangu müügiga ja otsitakse võimalusi oma tegevust laiendada ning seda kõike tuleb siiski teha oma päevatöö kõrvalt.

OÜ Kingu Marjad pakub puhast ja säästlikult valmistatud mahlasid Kanepi vallas, Aiaste külas. Mahlad on peamiselt valmistatud meile tuttavast koduaia taimest – rabarberist.

Põlvamaal Põlva vallas Kanassaare külas asub vana talu, mille nimeks on Raja, tuntud ka Raja-Siila nime all. Siin majandab tänaseks juba viiendat põlve Siilabergide pere, kelle eesmärgiks on taaselustada talukoha algupärane olemus ning pakkuda kogukonnale keskkonnasõbralikult ja käsitööna toodetud mett.  Lisaks tavapärasele meele täiustavad talu tootevalikut ka naturaalsed maitsemeed: vaarika-, ebaküdoonia-, šokolaadi- ja jõhvikamesi.Maja peremees, Tarvo Siilaberg, soovis tuua tallu tootmishõngu mesinduse näol, sest talu on siiski koht, kus saab luua ja enese toodetut edasi anda. Nii võttiski noortalunik ette õpingud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, et endale selgeks teha mesindusega seonduv.

SA Põlvamaa Arenduskeskus on avanud kandideerimise pilootprogrammi, mille raames hindavad ettevõtted koostöös väliste konsultantidega ära oma süsiniku jalajälje ning koostavad lähiaastate tegevuskava jalajälje vähendamiseks. SA Põlvamaa Arenduskeskus toetab omalt poolt ettevõtteid kuni 6500 euro suuruse toetusega konsultatsiooniteenuse tellimiseks. Ettevõtte nõutav omafinantseering peab olema minimaalselt 10% konsultatsiooniteenuse maksumusest. 

Põlva linnas pakub majutust juba meie kodumaa taasiseseisvumise algusaastatest alates Hotell Pesa. Lisaks majutusele pakub Kagureis OÜ mõnusas väikelinnas võimalust restoranis einestada, spaamõnusid nautida, seminare pidada ning kaugtööd teha. Hotell on väikelinnale omaselt armas ning hubane.

21. augustil Karilatsi Vabaõhumuuseumis aset leidnud Ökofestivali laat purustas viimaste aastate külastajate rekordi, kuna ilus ilm ja mõnus laadamelu tõid kohale ligi 7000 külastajat.

Põlvamaa Postitee äärest, Ihamaru risti lähedalt, võib leida talu nimega Eeverti-Mangu. Talus tegutseb Livia OÜ, mille põhitegevuseks on meetootmine, lisaks sellele kasvatab ning müüb mesilasperesid ja mesilasemasid. Osaühing alustas 2018 aastal, kui pereema hobist, mis nakatas pere tütart, sai ühtäkki ettevõte, mida Liivia Lints hakkas eest vedama.

Põlvamaal Tännassilma külas paikneb maaliliste vaadetega inglise stiilis aed, mida ilmestavad kaunid südamekesed – neid võib näha nii pisikestes detailides kui ka aia sissetulekul külalisi tervitamas. Mikko talus asub Südamete aed, mis oma olemuselt on köitnud paljusid eestimaalasi ning mida tullakse vaatama ka kaugematest riikidest. Iluaia ülesehitamisega alustati juba 1996. aastal ning peale perenaise, Anneli Patraili, maastikuehituse õppimise alustamist 2006. aastal Räpina aianduskoolis inspireerus ta veelgi aiatööst ning nii sündiski Südamete aed, mis pakub silmailu juba aastaid. Õpingute järel on Anneli leidnud ideid paljudest teistest aedadest, mida ta ise külastanud on.

Pühapäeval, 21. augustil leiab Karilatsi Vabaõhumuuseumis aset Ökofestivali laat, kus sarnaselt eelnevatele aastatele kaubeldakse käsitöö, looduse- ja tervisekaupadega ning puhtas looduses kasvatatud toidu, maa- ja metsaandidega.

Müürsepa talus, Võõpsu külas, Setomaa vallas majandab marjadega rõõmsameelne ja aktiivne perenaine Tiia Kivesti. Tema eestvedamisel valmivad igal aastal talus imemaitsvad ja tervislikud marjarullid. Idee nende tegemiseks koorus välja uuenduste otsimisest maasikate ja vaarikate müümise kõrvale ning selle mõtte tulemiks saigi 2013 aastal Marjarull OÜ. Midagi lihtsat aga samas mõnusat, mida tervislikust toitumisest lugupidaval inimesel maiustamiseks soetada sobiks. Algselt oli mõtteis isegi viilutatuna maasikaid kuivatama hakata, kuid see oleks olnud liialt aeganõudev, püreed teha on palju hõlpsam. Müürsepa talus on olnud alati marjadega majandamine väärtus omaette.

2017. aastal tuli Hispaaniast kodumaale tagasi Deivi Org, keda tuntakse ka kunstnikunimega, Monica del Norte. Siia tulles olid tal suured unistused, millest enamus ka tänaseks täitunud on, neist üheks oli oma galerii rajamine. Tallu saabuvat külalist ootab ees külalislahkus ja rahu ning nagu perenaine ise ütles: „Aeg siin justkui seisaks.“ Talus majandab MTÜ Aade.